Välismaailm on peegeldus meie sisemaailmast...

Välismaailm vastab meie energeetilisele sagedusele. Ning see kuidas me erinevaid sündmusi kogeme ja näeme, sõltub igaühe perspektiivist. Olen ise käinud läbi pika tee pimedusest valgusse, ehk hirmuenergiast armastusse. Kui alustasin enda teekonda siis olin täidetud erinevate hirmuprogrammidega ja universumi külgetõmbeseaduse kohaselt, vedasin enda ellu sama sagedusega kogemusi, inimesi, raamatuid, artikleid jne. Mida rohkem ma kartsin seda rohkem tekkis minu ellu sündmusi, mis panid mind hirmu tundma. Minu ette sattusid artiklid sellest, kui haavatavad me oleme energeetilisel tasandil ja kuidas me peame ennast igati kaitsma. Leidsin sadu erinevaid soovitusi, kuidas ennast puhastada ja kaitsta energeetiliselt. Kuulasin erinevat selgeltnägijate soovitusi. Soovitusi oli siis seinast-seina. Soovitused olid tihti lausa üksteisele vastukäivad. Sina juurde pakuti ka igal lehel mingeid tooteid, mis loovad just parima kaitse, või tõstavad sinu vibratsiooni. Mida rohkem ma ennast puhastasin ja kaitsesin, seda rohkem ma kartsin ja kaitset vajasin. Tundsin kaubanduskeskuses rusuvaid energiaid ja energeetilisi rünnakuid. Meditasiooni ajal ma ei suutnud enam keskenduda, sest vägisi trügisid pähe mõtted, kas ma olen ikka piisavalt kaitstud. Ostsin endale kristalle ja visualiseerisin erinevaid kaitsemull enda ümber, põletasin viirukeid jne. Hakkasin siis järjest rohkem endas kahtlema, andsin enda jõu kristallidele, viirukitele, amulettidele, uskudes, et ma ise ei suuda ennast piisavalt kaitsta. Suunasin siis kogu enda energia väljaspoole iseennast. See läks lõpuks nii pööraseks, et enne magama minekut hakkasin ma lausa nägema ja tundma, enda hirmude poolt loodud tegelasi. Magasin lausa paar nädalat öölamp laual säramas. Elasin siis jätkuvas hirmus ning mingil hetkel tüdinesin enda kaitsmisest ja otsustasin, et tulgu mis tuleb. Peale seda otsust kadusid öised tegelased ja ma mõistsin, et ma olin ise need oma hirmudega loonud. Ehk pimedus mida me kardame on tegelikkuses osa meist endast, ehk ma kaitsesin ennast iseenda loomingu eest! Olin ise teinud ennast haavatavaks, loonud endast ohvri, kes on sõltuv välistest teguritest. Peale neid sündmusi hakkasin tasapisi taastama enda sisemist jõudu ja usku endasse. Hakkasin tundma palju tugevamat ühendust Universumiga. Nüüd ei ole ma enam kordagi tundnud vajadust kaitsta ennast avalikes kohtades. Sel päeval mil mulle näidati suuremat pilti, või pigem hakkasin jälle mäletama, mõistsin et meie jõud on meie südames ja et parim kaitse on elada avatud südamega. Mida rohkem me tunneme armastust nii enda, kul teiste vastu, seda rohkem me suurendame valgust endas. Mida suurem on meie valgus, seda immuunsemad oleme me kõigile välisteguritele. Meie oleme Allikas, kuna kõik on nii öelda meie enda looming, siis mille ees me peaksime hirmu tundma! Me kõik oleme sama energia, lihtsalt mängime eri rolle siin maailmas. Meil on vaba tahe, ehk see mida sa enda elus koged on sina enda looming. Tundes, et me vajame pidevalt kaitset, elame me piirangutes ja hirmus. Sinna kuhu liigub meie mõte, liigub ka meie energia ja sellest saab osa meie reaalsusest. Meis kõigis on pimedus ja valgus. Mida vähem sa toidad oma hirmudega pimedust endas, seda rohkem hakkad sa sisaldama valgust. See puudutab siis kõiki hirme. Saades jälgijaks, hakkad sa märkama, mis sinu igapäevaelus, ikka endiselt toidab sinu hirme. Meis on palju uskumusi, mis on seotud erinevate hirmudega. Näiteks kartes et teatud toiduained on sinule kahjulikud, või et need tekkitavad erinevaid haigusi või ülekaalu. Selles on siis loomulikult oma tõde, kuid igapäevaselt muretsedes ja igat pakendit "skanneerides" elame me jälle tugevas hirmuenergias. Kui sellele lisandub veel tugev süütunne selle pärast, et me siiski vahel endale midagi "keelatut" lubame, siis oleme jälle viinud ennast madalasse sagedusse ja võime olla kindlad, et läbi meie hirmude loob iga söödud koogitükk meie kehale, just sinu kardetud tulemuse. Ehk positiivse emotsiooniga, ilma uskumusteta söödud koogitüki mõju on erinev kui süütunde ja läbi hirmuenergia nauditud maius. See ei tähenda seda, et me peaksime päevast päeva kooki sööma, vaid mõte on selles, et kui soovid vahel nautida millestki heast, siis tee seda läbi armastuse ja tõeliselt nautides! 

Armastust ja valgust!